Punutis

Täna näitan teile üli armast punutist, mille juuksur mulle tegi- 'I'm so in love'. Ta suudab alati mu juustega midagi toredat ette võtta ja mõne ilusa soengu 'meisterdada'. Seekord siis selline.. 

Külastasin oma armsamat..

Olen end linnas kenasti sisse seadnud ja naudin siin olemist täiel rinnal. Pühapäeval külastasin oma armsat kaitseväelast.. Jällenägemis rõõm oli nii suur- kui teda alguses nägin, oleksin ta pikali maha jooksnud, sest ma tahtsin teda nii-nii väga kallistada (usun, et iga tüdruk teeks seda, kui pole oma poissi kuu aega näinud). Igatahes, tol päeval saime koos olla kuus tundi (tundus küll nagu oleks 2 tundi), kuid hea, et ma teda üldse näha sain. Õnneks on kõige hullem aeg möödas ning nüüd hakkan teda iga pühapäev nägema (tõenäoliselt kõige paremad päevad (pühapäevad) nüüd  järgmised viis nädalat). Öeldakse, et üksteisest eemal olek teeb suhtele ainult head. Mida teie sellest arvate? :)

It's too cold outside

Mõnipäev tagasi käisin Sangastes pildistamas. Ilm oli väga ilus, kuid meeletult külm..kas see tähendab siis seda, et talv on ka külm? Kaamerat käeshoides külmusid sõrmed ikka päris korralikult ära.
Kui muidu kirjutasin ma postitusi üsna harva, siis loodetavasti hakkab neid nüüd siia tihedamini ilmuma. Kolisime suvilast tagasi linna ja tänu sellele, et ma nüüd linnas olen, on mul ka kiirem internet, mis võimaldab mul pilte paremini üles laadida. Mul on nii hea meel jälle linnas olla, sest kõik asjad/poed on nii lähedal ja käegakatsutavad. Aga nagu ikka lõpetuseks- käputäie pilte :)

Instagram!

 Tule ja jälgi mind ka instagramis: an6ra

Natuke lugemist.

Minu tänane õhtupoolik oli täpselt selline nagu piltidelt näha- arvatavasti sadas  üle Eesti terve päev vihma. Õhtu sisustasin raamatu lugemisega. Hetkel on käsil "Just nii, härra seersant!". Raamat räägib ajateenija elust ja olust Eesti Kaitseväes Tapal- arvatavasti juba aimate, miks ma seda raamatut loen.. Just, sest minu teine pool teenib aega, aga ainult selle vahega, et Kuperjanovi pataljonis.
Olete seda raamatut lugenud juba? Kuidas meeldis?
Kaks nädalat veel ning juba ma näengi oma kullakest, 'can't wait!'

Pisut harjunud.

Suured, suured, suured vabandused, et pole siia tükk aega midagi postitada saanud. Tegelikult oleksin saanud küll kui oleksin tahtnud, aga.. siin on üks SUUR AGA...
Mu teine pool läks aega teenima ning mina, emotsionaalne inimene, ei suutnud sellega leppida ning mul ei olnud mitte grammigi tuju, et kuskile midagi postitada. 
Nädal ja kolm päeva on möödas ja tuleb tunnistada, et olen kenasti hakkama saanud (väljaarvatud alguses need 2-3 päeva mil ma korraliku pisarate laviini all olin) ning harjun vaikselt juba selle kõigega. Nagu mulle öeldi: "Mis ei tapa, teeb tugevaks!"- ja nii ongi!
Nüüd aga käputäie pilte, mis on tehtud tegelikult umbes nädal tagasi! :)